Ma sain graafiku perekonna jääkobjektiks. Köide 4

«Ma sain graafiku perekonna jääkobjektiks. Köide 4 (Ma sain graafiku bastardiks). Novell» — fantaasia mehest, kes sattus tuttavasse lugu ja püüab mitte lasta sellel end ning teda ümbritsevaid inimesi purustada. Keskmes — Kim Roksu, kes elab Keil Henitiuze kehas, graafiku perekonna kehva maine pärijana, kelle üle on juba kogunenud sõda ähvardav oht. Yū Ryō Han'i kavatsuste kohaselt ületab lugu sattuja kiiresti isikliku ellujäämise raamid: siin on olulised arvutused, liitlased, poliitiline surve ja hind otsustele, mida tehakse suure lahingu eel. Neljas köide tugevdab tsükli sõjalist joont ja paneb kangelase olukorda, kus unistus rahulikust rikkast lohaku elust tõukub taas vajaduse ees kaitsta graafiat.

Kodune graafiat on üks esimesi rünnaku sihtmärke ning ettevalmistamiseks on peaaegu aega jäänud. Kangelasel tuleb koguda jõud, arvutada käike ja otsida viise sündmuste kulgu muuta, mis tundus tuttavas versioonis peaaegu ette määratud. Tema vastu astub Klopa Sekki juhitud armee — kuningriigi Faer'n'i rüütel, kelle jõud näib ületamatu. Selles köites on palju taktiikat, läbirääkimisi, pingelisi kokkupõrkeid ja pidevat tunnet, et iga viga maksab kätte mitte ainult ühele inimesele, vaid ka tervele territooriumile.

Kim Roksu / Keil Henitiuz — tänapäeva Koorast sattuja, kes kasutab teadmisi loost, külma verd ja strateegilist mõtlemist, et ellu jääda ja sündmuste kulgu muuta.
Choi Han — üks kõige olulisemaid liitlasi, kellega on seotud selle loo algne versioon. Tema jõud ja isiklikud kogemused teevad temast märkimisväärse kuju meeskonnas.
Alberu Crossman — pärandi prints, nutikas ja ettevaatlik poliitik. Tema liit annab toetust, kuid toob ka uusi kohustusi.
Raon Miru — noor draakon, kes ühendab tohutu jõu lapseootuse otsekohesusega. Ta mängib olulist rolli nende seas, kes võitlevad Keiliga koos.

See on neljas raamat tsüklist «Ma sain graafiku perekonna jääkobjektiks». See jätkab üldist lugu, seega on parem seda lugeda pärast eelnevaid köiteid: kangelastevahelised suhted, poliitilised mängud ja varasemate otsuste tähendus toimivad siin juba täie rauaga. Köide ei alusta uut iseseisvat joont, vaid arendab suurt konflikti, mis oli varasemalt kuhjunud.