Armastus ja surm

Kord kartsin ma surma rohkem kui midagi muud maailmas. Arvasin, et tean, mis on valu… kuni Surm loobus igavesest elust minu nimel. Jumalannad ja Moirad kasutasid mind oma mängus — kuigi tegelikult olid nad alati vajanud teda. Olen vaid nupuke jumalate ja koletiste mängus. Nüüd on nad minult kõik ära võtnud ja ootavad, et ma murdun ja alistun nende tahtele. Kuid Surma ohver ei jää asjata. Ma leian viisi oma saatust muuta. Isegi kui selleks pean minema jumalate vastu. Tema nimel. Armastuse nimel. Tuleviku nimel, mille nad meilt ära võtsid. Et päästa teda ja meid.