Vanatädi ütles, et tuleb vaiksemalt istuda

Vanatädi Zoya elab üksi, kuid küpsetab regulaarselt kellelegi pirukaid ja jälgib kappe. Naabrinnad, kellega ta harva metsas marju-seeni korjama käib, kahtlustavad, et nende sõber on üksi elades veidi hulluks läinud ning usub koduhaaluse olemasolusse. Kuid kapp, mille aknad on peaaegu alati kinni, ei ole tegelikult tühi. Seal elab keegi karvane, kes ei oska rääkida, pole kunagi toast väljunud ega ole isegi taevast näinud. Aga see pole sugugi koduhaalune…