Põrgulikk tule

Pärast oma ema surma mõistab Aheyja, et tema veretuks muutmine on suurem, kui ta suudab Kelozeros igavese päevavalguse all oma kodus varjata. Ta põgeneb kuningriigist, kuid maksab selle eest hinda: loobub oma surematusest ja jõududest. Kunagi oli ta Mitra, kes suutis valgust kontrollida, ja nüüd on ta peaaegu surelik. Meeleheites varjupaika otsides satub ta ainukese koha lävele, mis on tema julmale perele kättesaamatu — kuningriiki, mis valitseb surma ja pimeduse üle, — Aldžira. Kuid selles maailmas ei saa miski tasuta, ja et endale kaheldavat turvalisust osta, peab ta andma viimase, mis tal on, vahetuseks. Oma hinge, et saada seitsmeks päevaks kuradi kuningriiki. Ariok, nefilimide valitseja, igatseb oma uut mänguasja Meetrate ees näidata, kes on tema ellu korvamatut kahju põhjustanud. Kuid ta ei oota, millist mõju Aheyja hing hakkab neil kahel avaldama, kohe kui see tema käel märgitakse. Nende vahel on vastastikune tõmme — nad igatsevad üksteist, teravate sõnade ja vihaste vaidluste vahel tekib üha kirglikum side, mis ohustab kogu maailma habrast tasakaalu.