Kes kõik räägivad

Chuck Palahniuki üheteistkümnes romaan.
Üheteistkümnes „intellektuaalide bestseller“, kus ta peenelt ja kurjasti irvitab teema üle „Pygmalius ja Galatea“, ning samas ka Hollywoodi reaalsuste üle.
„Igavene ebaõnnestuja“ ja igavene Pygmalius – vananev Heizi Kuган, kole ja uskumatult andekas näitlejanna, kelle tõeline kutsumus on kujundada superstaare andetud staaridest.
Tema lemmikõpilane – hämmastav kaunitar ja samas ka fenomenaalne tobu Catherine Kenton, keda igavesti autasustatakse tähelepanuväärsete rollide eest, keda pidevalt meelitatakse ja ära kasutatakse, kelle üle nalja tehakse – ja keda armastatakse.
Ja lõpuks – hakkaja, tsentraalne alfons Webster, kellel on Catherine Kentoni suhtes üsna kaugeleulatuvad plaanid...
Sellisest kolmnurgast võib välja tulla praktiliselt mis tahes, – aga välja tuleb midagi enamat. Palju enamat.