«Šrimad Bhāgavātam» (tõlkes sanskritist — «Kõigekõrge Loojutustus Kõrgeima Issanda ja Tema pühendunute kohta») on kirjutatud umbes kolmandal aastatuhandel eKr. Selles mittedokumentaalses teoses kogus Šrīla Vyāsadeva, selle autor, kokku kõik filosoofilised järeldused Vedadest, seega nimetatakse «Šrimad Bhāgavātam» ka «Veda tarkuse kooriks». Lääne...
maailmale avanes «Šrimad Bhāgavātam» läbi tõlgete ja kommentaaride, mille on teinud vedaliku traditsiooni esindaja, Tema Karmuse A. Č. Bhaktivedanta Swami Prabhupāda. Laiemale lugejaskonnale.
«Šrimad Bhāgavātam» (tõlkes sanskritist — «Kõigekõrge Loojutustus Kõrgeima Issanda ja Tema pühendunute kohta») on kirjutatud umbes kolmandal aastatuhandel eKr. Selles mittedokumentaalses teoses kogus Šrīla Vyāsadeva, selle autor, kokku kõik filosoofilised järeldused Vedadest, seega nimetatakse «Šrimad Bhāgavātam» ka «Veda tarkuse kooriks».
Lääne maailmale avanes «Šrimad Bhāgavātam» läbi tõlgete ja kommentaaride, mille on teinud vedaliku traditsiooni esindaja, Tema Karmuse A. Č. Bhaktivedanta Swami Prabhupāda. Laiemale lugejaskonnale.