Klaasmaja

Lastemälestused on alati kõige eredamad. Eriti need, mis kummitavad õudusunenägudes. Seitsmeaastasena lõpetas Stella Hudson rääkimise mitmeks kuuks, avastades oma ema elutut keha. Ja Stellal pole tänini jõudu tragöödia üksikasju välja selgitada, kolmkümmend aastat hiljem. Nüüd aitab Stella lapsi, kes on raskesse olukorda sattunud, kuid tõenäoliselt ei ole tal sellist keerulist juhtumit kunagi olnud. Üheksa-aastane Rose Barkley meenutab Stellale elu kõige hirmsamat ööd liiga palju. Pärast lähedase surma lõpetas ka Rose rääkimise. Tütarlapse lapsehoidja kukkus aknast välja. Õnnetus või mõrv? Palju selles loos tundub kahtlane. Kahtlane on isegi peremaja ise, kus ei ole enam ühtki klaasist eset. Ja tundub, et kõigil selle mõisa elanikest, sealhulgas Rose'il, oli põhjus lapsehoidjat vihata… Stella ülesanne on otsustada, kellega jääb tüdruk pärast vanemate lahutust. Aga võib-olla tuleb mõelda mitte sellele, kuidas last kaitsta, vaid sellele, kuidas end lapse eest kaitsta?.. Süvenedes sellesse keerulisse juhtumisse, mõistab Stella: ta peab mitte ainult välja selgitama kogu tõe Barkley perekonna kohta, vaid ka lõpuks enda pere minevikus selgusele jõudma…