Tagurpidi

Romaan "Tagurpidi" (1884) peetakse "dekaadismi piibliks". Kaasaegsed ja järeltulevad põlved suhtusid katsetavasse romaani Joris Huysmansist erinevalt, kuid teatud Euroopa ringkondades 19. ja 20. sajandi piiril sai raamat käsiraamatuks. Paljud romaani "leidud" leidsid laialdast levikut Euroopa kirjanduses - antiik-esteet, kes on... pettunud kodanlikest kommete, narratiivide puudumine, hüpertekstuaalsus (viidatud Mallarméle ber Ürlenile, Apuleius ja Edgar Poe) ja valulik nauding kunstist ja ilust. Just seda raamatut loeb Dorian Gray, esteetika, millele see teos viitab, pöörduvad vene sümbolistid, viidatud sellele näeme kaasaegses kirjanduslikus postmodernismis. See on raamat, kus elu järgib kunsti, mitte vastupidi.