Imeline Appenzelli perekond

Minu vanaema nimi oli Eugenie. Eugenie Appenzell. Temalt sain ma pikad lokkis juuksed ja, nagu ütlevad, oma üsna tugeva iseloomu. Mõni päev enne minu sündi lahkus vanaema Eugenie oma lähedastest. Ta jättis mulle pärandiks täis fotosid ja kirju kasti.

«Et sa tunneksid oma perekonda,» — kirjutas ta mulle.

Pikkade aastate jooksul suutsin ma lahti harutada sidemed ja punuda lahti intriigid, mis ühendasid neid erakordseid inimesi. Ja ma nutsin, ja naersin… Täna räägin teile nende loo. Minu loo.

Imeline Appenzelli perekonna lugu.

Viis põhjust lugeda:

1. Tundlik ja liigutav lugu, kus segunevad realistlikud fantaasiad, fantaasia ja luule.
2. Lummavad illustratsioonid Benjamin Lacombe’ilt.
3. Kummaliste olendite galerii, kes on sündinud needusest, igaüks neist fantastilisem kui eelmine.
4. «Imeline Appenzelli perekond» — see on haruldaste inimeste ja nende isikutele vastavate lugude varasalv.
5. Raamat, mis näitab, et tõelised koletised pole sugugi need, kelleks nad näivad.