Minu kasuõe lubadus

Kuna mõned asjaolud sundisid mind isaga ja tema uue perega kolima, olen nüüd kodus, kus elab mu tulevane kursusekaaslane ja kaastulija. Miron on enesekehtestav, ükskõikne pere vastu, sülitab täiskasvanute arvamuste peale ja… on põrgulikult atraktiivne. Ta ei meeldinud mulle esimesest pilgust, nagu ka tema ema. Ma ei kujuta ette, kuidas me ühes katuse all hakkama saame. Kuid veetes Mironiga üha rohkem aega, tunnen tema käitumises muutust. Kas sunnitud kolimine, mis pidi muutuma katastroofiks, osutub minu jaoks üksildusest pääsemiseks ja võimaluseks end leida?