Kümme kirja

Viis aastat tagasi pani mu kasuvenna mind narkoloogia kliinikusse lukku, kus ma üksi veetsin oma kõige halvemad päevad. Nendel aastatel seisasin ma jalgele ja naasin oma kodulinna New Yorki, et alustada uut elu. Kuid Aleksi ülbimus ei tunne piire ja ta püüab oma elu täielikult kontrollida. Ma vastupanen meeleheitlikult, kuid iga kord muutub talutavaks järjest raskemaks, sest külmade silmade karm pilk toob tagasi unustatud tunded ja mul on järjest rohkem soov talle tõtt rääkida. Kuid kas ta usub sellesse, keda ta on enamiku oma elust vihkanud?