Seeria „Müstilised jutud“ on vene keeles lühikeste proosateoste kogud, mis on kirjutatud XIX – XX sajandi esimeses pooles. Lood, mis viivad lugejad maailma, kus igapäevaelu koosneb ülemuslikust, kus kangelaste saatust juhivad hirmutavad üleloomulikud jõud ja eluga surma vaheline piir on...
hägune, on juba ammu populaarsust nautinud. Tumedate värvidega käideldud, dramaatilised lood suguluse needustest, vanade portaalide müsteeriumidest, diilist saatanaga, hülgatud hingedest, kummitustest jne on romantismi ajastul muutunud eriti populaarseks. Kuid hiljemgi ei ole lugejate huvi nende vastu raugenud: isegi filosoofilise skeptitsismi, teaduse õitsemise ja tehnika triumfi ajastul jääb gooti kirjandus nõutuks ning müstiline, seletamatu, imeline jääb endiselt nii köitvaks kui ka lummavaks. Kogusse kuuluvad ingliskeelsed, iiri, Kanada ja Ameerika kirjanike müstilised lood, nende hulgas Grant Allen, Charlotte Riddell, Sabine Baring-Gould, Henry van Dyke, Lucy Maud Montgomery jne.
Seeria „Müstilised jutud“ on vene keeles lühikeste proosateoste kogud, mis on kirjutatud XIX – XX sajandi esimeses pooles. Lood, mis viivad lugejad maailma, kus igapäevaelu koosneb ülemuslikust, kus kangelaste saatust juhivad hirmutavad üleloomulikud jõud ja eluga surma vaheline piir on hägune, on juba ammu populaarsust nautinud. Tumedate värvidega käideldud, dramaatilised lood suguluse needustest, vanade portaalide müsteeriumidest, diilist saatanaga, hülgatud hingedest, kummitustest jne on romantismi ajastul muutunud eriti populaarseks. Kuid hiljemgi ei ole lugejate huvi nende vastu raugenud: isegi filosoofilise skeptitsismi, teaduse õitsemise ja tehnika triumfi ajastul jääb gooti kirjandus nõutuks ning müstiline, seletamatu, imeline jääb endiselt nii köitvaks kui ka lummavaks. Kogusse kuuluvad ingliskeelsed, iiri, Kanada ja Ameerika kirjanike müstilised lood, nende hulgas Grant Allen, Charlotte Riddell, Sabine Baring-Gould, Henry van Dyke, Lucy Maud Montgomery jne.