Truu abikaasa

Me valime, meid valitakse... Õnn on siis, kui tunded on vastastikused. Aga kui ei ole? Lugu, mis sai aluseks jutustusele "Truu abikaasa", mis avab selle raamat, on tõeline. Ühel paljudest lugejate kohtumistest tuli minu juurde naine ja andis üle pakikese kirjadega. Ma olin neist, ausalt öeldes, unustanud, aga kui meenutasin ja hakkasin lugema, ei suutnud ma lahti rebida. Nendes kirjades oli nii palju kirge, nii palju piina, nii palju rõõmu... Ma ei olnud kunagi tundnud meest, kes need kirjad kirjutas, ega olnud tuttav naisega, kellele need adresseeritud olid. Kuid mulle tundus, et kuulen nende hääli, näen nende nägusid. Ja kujutan hästi ette oma kangelanna tundeid, kes pärast armastatud abikaasa surma leidis need - võõrad kirjad, kus olid just need sõnad, mida ta ootas kogu elu...