Suhkur tuuletustatud huultel

Olen harjunud olema nähtamatu. Mimikri, mis tagab mulle turvalisuse. Nähtamatu kodus – kaitse peksmise eest; nähtamatu ülikoolis – keegi ei tungi mu hinge. Nähtamatu positsioonilt on mugav jälgida teisi, säravamaid eakaaslasi. Naljakas on näha, kuidas nad usuvad valgesse ratsanikku. Ainus täiendamine: tänapäeva printsid on ammu ratsudelt kallitele autodele üle läinud ja neid nimetatakse nüüd mazoorideks. Ma olin kõigi jaoks nähtamatu. Eriti mazooride jaoks. Kuni üks neist juhuslikult ei märganud mind, muutes mind kõigi jaoks nähtavaks. Võttes ära ainsa kaitse, mis mul oli, sundis ta mind paljastuma mitte ainult tema ees, vaid ka enda ees. Selgub, et mina uskusin samuti ilusatesse printsi…