Selma Lagerlöf (1858–1940) – rootsi kirjanik, esimene naine, kes sai Nobeli auhinna kirjanduses (1909). Kogu maailmas tuntakse Selma Lagerlöfi kui kuulsate muinasjuttude raamatu „Imeline reis Nilsiga metsikute hanedega“ autorit. „Legendid Kristusest“ (19094) – see on hea ja liigutav muinasjuttude ja...
legendide raamat, mis on kirjanduslik töötlus autorile lapsepõlves vanaema jutustatud suulistest pärimustest „rahva kristlusest“, mis edastavad jutustusi Piibli Uuest Testamendist, pühakute eludest ja sajandeid rahva mälus hoitud apokriifidest. Jõulud ja kuningas Heroodese kuriteod, põgenemine Egiptusesse, Kristuse lapsepõlv ja tema täiskasvanud aastad, Risti tee ja risti löömine Kolgatakul, Ülestõusmine ja sellele järgnenud sündmused – see on vaid osa sellest, mida keskaja linnaelanikud ja talupojad Skandinaavias suust suhu oma lastele edastasid. Kõik lood, mis on raamatus jutustatud, haaravad kindlasti igaühe hinge kõrge vaimse tõusuga, püüdega headuse, ilu ja õiguse poole.
Selma Lagerlöf (1858–1940) – rootsi kirjanik, esimene naine, kes sai Nobeli auhinna kirjanduses (1909). Kogu maailmas tuntakse Selma Lagerlöfi kui kuulsate muinasjuttude raamatu „Imeline reis Nilsiga metsikute hanedega“ autorit. „Legendid Kristusest“ (19094) – see on hea ja liigutav muinasjuttude ja legendide raamat, mis on kirjanduslik töötlus autorile lapsepõlves vanaema jutustatud suulistest pärimustest „rahva kristlusest“, mis edastavad jutustusi Piibli Uuest Testamendist, pühakute eludest ja sajandeid rahva mälus hoitud apokriifidest. Jõulud ja kuningas Heroodese kuriteod, põgenemine Egiptusesse, Kristuse lapsepõlv ja tema täiskasvanud aastad, Risti tee ja risti löömine Kolgatakul, Ülestõusmine ja sellele järgnenud sündmused – see on vaid osa sellest, mida keskaja linnaelanikud ja talupojad Skandinaavias suust suhu oma lastele edastasid. Kõik lood, mis on raamatus jutustatud, haaravad kindlasti igaühe hinge kõrge vaimse tõusuga, püüdega headuse, ilu ja õiguse poole.