Viimane reisija

Peeter lubas mulle unustamatut romantilist puhkust ookeanis. Meie ees ootas seitse päeva uhkes kruiisialusel. Kuid järgmisel päeval pärast lahkumist ärkasin ma üksi meie voodis. See tundus mulle kummaline, kuid palju rohkem häiris mind see, et kõikide kajutite uksed olid lahti. Restoranides ei olnud kedagi, kõik deki olid tühjad ja mis kõige hullem, kapteni sillake jäi järelevalveta... Transatlantiline reisilaev „Atlantika“ sõidab kõikidel pääsudel kusagil ookeanis ja mina olen ainus inimene pardal. Me oleme üksi. Mina olen üksi. Mis oleks võinud öö jooksul juhtuda? Ja kuhu kadus tuhat reisijat ja kogu meeskond? Surmav vaikus ei hirmutanud nii väga kui äkki kostunud heli...