Prantsuse kirjanik Eugène Sue lõi oma aja ühe populaarseima romaani — „Pariisi saladused” (1842-1843), mis andis alguse erilisest suundumusest seikluslikus kirjanduses — „kuritegelik ilukirjandus”. Sellest võib rääkida selliste teoste nagu „Paatunud” Hugo, „Kümme täiust” Féval, „Peterburi slummid” Krepostovski ja paljude...
teiste kirjandusmeistrite kohta. Raamatutes on realistlikult kujutatud julma ja seikluslikku Pariisi põhja maailma. Uskumatud seiklused, ootamatud süžeepöörded, armuintriigid ja värvikad tegelased jätkavad lugejate huvi äratamist, millest annab tunnistust arvukalt ekraniseeringuid ja lavastusi „Pariisi saladusest”. Teksti saadab suur seeria Itaalia kunstniku Osvaldo Tofani (1849–1915) illustratsioone.
Prantsuse kirjanik Eugène Sue lõi oma aja ühe populaarseima romaani — „Pariisi saladused” (1842-1843), mis andis alguse erilisest suundumusest seikluslikus kirjanduses — „kuritegelik ilukirjandus”. Sellest võib rääkida selliste teoste nagu „Paatunud” Hugo, „Kümme täiust” Féval, „Peterburi slummid” Krepostovski ja paljude teiste kirjandusmeistrite kohta. Raamatutes on realistlikult kujutatud julma ja seikluslikku Pariisi põhja maailma. Uskumatud seiklused, ootamatud süžeepöörded, armuintriigid ja värvikad tegelased jätkavad lugejate huvi äratamist, millest annab tunnistust arvukalt ekraniseeringuid ja lavastusi „Pariisi saladusest”.
Teksti saadab suur seeria Itaalia kunstniku Osvaldo Tofani (1849–1915) illustratsioone.