Löök kõhtu

Selles raamatus on ühel kaanel – kaks väga vastuolulist lugu. Abitus ja agressioon, aktsepteerimine ja arusaamatus, armastus ja jäine üksi olemine. Me tõenäoliselt ei nõustu üksteisega, vaieldes raamatu üle, – ja see on hea.
„Kolm lööki kõhtu“ sarnaneb kõige rohkem päevikule, mida pead enda jaoks, – ilma tsensuuri ja enesetsensuurita. Blezit valdab viha, raev, midagi, mis on temast tugevam: „Dü-dü-düš!“ – ja... ta lendab kolledžist välja. Kuid sellest ei piisa – tuleb leida keegi, kes vastutab kõige eest: selle ebaõigluse tunde eest, mis teda iga päev lämmatab.
Pariisi Raamatumessi auhind 2017. aastal – parim noorteromaan.
„Jõhkrad isiksused“ – autobiograafiline armastuslugu. Tekst-vabandamine ja tekst-hüvasti? Autorijoonistused aitavad meil sattuda bluusi maailma, kus Pierre elab mitte sellepärast, et tal pole muud valikut, vaid sellepärast, et ta nii otsustas. Mida Pierre tõeliselt sooviks, on reisida: sõita nii kaugele kui võimalik sellest kodust ja isast, kes on pidevalt joobes, – nii kallis ja talumatult. Kaugele koolist, kus... näib, et nad tahavad teda aidata, kuid teevad ainult halvemaks.