Walden, või Elu metsas

Henry Thoreau, ameerika kirjanik, „sademete ja lumetormi inspektor“, eemaldas end ühiskonnast kahekümne kaheksa aastaselt ning ehitas endale maja metsas Waldeni tiigi ääres, asudes sinna kaheks aastaks. Nii sündis üks kõige hämmastavamaid raamatuid kogu kirjanduse ajaloos – „Walden, või Elu metsas“. Thoreau jutt kahest aastast, mille ta veetis loodusega üksi, sai Ameerika kirjanduse klassikaks. Oma elu järve ääres püüdis Thoreau näidata kaasaja inimestele, kellel on materiaalse heaolu kultus, et head ja õnnelikku elu on võimalik elada ka väljaspool ühiskonda, rahuldades kõik loomulikud vajadused oma tööga. Tarbimisühiskonnale vastandades seadis ta vabaduse materiaalsest hoolimisest, üksilduse, ises piisavuse, mõtisklemise ja lähedase sideme loodusega.