Kuratulik ülestõusmine

Katrina Heimson Ma kardan hääldada nime, mille poole mu süda tõmbub. Mõtted temast lõppevad nutmisega põrandal ja ukse taha visatud lilledega. Kuidas seda on – end pärast valulikku lahkuminekut kokku korjata? Oluliselt lihtsam on, kui appi tuleb endise parim sõber.... Ainult et on üks "kuid". Tundub, et ta hingab mu suunas ebaühtlaselt... Kas ma suudan oma tunnete eest seista? Demien Karras Katrinat jätmine on suurim viga. Kui ma olin trellide taga, sai parim sõber minu silmadeks ja kõrvadeks maailmas, millest ma ajutiselt välja langesin. Nüüd ei lase armukadedus mul rahus olla. Mis siis, kui ma olen juba oma võimaluse maha maganud? Isegi sellele mõelda ei taha. Armastuse pärast peab võitlema, eks ole? Kas Katrina andestab mulle pärast kõike, mida ma tegin?