Keegi ei viitsi seda elu

Iroonia ja kurjade sketšide killustik antropoloogia, ajaloo ja psühhiaatria teemadel, mis on segatud sõjaliste ja lüüriliste muudatustega – roog, mis kindlasti meeldib Hermann Sadulaevi proosaarmastajatele. Raevukas refleksioon ja kõige laiemad kultuurilised konnotatsioonid, samas tekst on tihe, haarav esimesest kuni viimase leheküljeni. Sadulaevi uus proosa sõja kohta Ukrainas, inimesest ja sellest, kui raske on jääda ellu ning olla tõeline.