Hästi mitmekesiste imetega kuulsust kogus Gumeškite kaevandus, kus alates XVIII sajandist kaevandati vaskoorust lähedal asuva Polevski tehase jaoks. Ja mitte asjata: võim kuulus siin Vaskmäe peremeestele. Ta võis võtta erinevaid kaasoone: kord muutus ta sisalikuks või seisis naeratava neiuna, kord...
astus võõrana tuppa või võttis oma kuningriigis vastu nõudlikku valitsejat. Aga igas vormis armastas perenaine „inimese üle mõtlema”: annab keerulise ülesande – ja müügimees karistab töötajat julmalt; tõmbab salapärase kivikimbuga – ja meister läheb igaveseks tema mäkke. Ja mäes on „nagu suured toad… ja nende seinad on erinevad. Kord on kõik rohelised, kord kollased koos kuldsete ipledega. Milles on jälle vaskõied. Siniseid on ka, lazuure. Ühesõnaga, kaunistatud nii, et ei oskagi öelda”. Just seda Urali maa ilu, uskumatut Urali mägede varandust armastuse ja sügava teadmisega kivide loodusest edastab kunstnik Vjatseslav Nazaruk, kes pühendas mitu aastat Paul Bžovi tuntumate muinasjuttude illustreerimisele.
Hästi mitmekesiste imetega kuulsust kogus Gumeškite kaevandus, kus alates XVIII sajandist kaevandati vaskoorust lähedal asuva Polevski tehase jaoks. Ja mitte asjata: võim kuulus siin Vaskmäe peremeestele. Ta võis võtta erinevaid kaasoone: kord muutus ta sisalikuks või seisis naeratava neiuna, kord astus võõrana tuppa või võttis oma kuningriigis vastu nõudlikku valitsejat. Aga igas vormis armastas perenaine „inimese üle mõtlema”: annab keerulise ülesande – ja müügimees karistab töötajat julmalt; tõmbab salapärase kivikimbuga – ja meister läheb igaveseks tema mäkke. Ja mäes on „nagu suured toad… ja nende seinad on erinevad. Kord on kõik rohelised, kord kollased koos kuldsete ipledega. Milles on jälle vaskõied. Siniseid on ka, lazuure. Ühesõnaga, kaunistatud nii, et ei oskagi öelda”. Just seda Urali maa ilu, uskumatut Urali mägede varandust armastuse ja sügava teadmisega kivide loodusest edastab kunstnik Vjatseslav Nazaruk, kes pühendas mitu aastat Paul Bžovi tuntumate muinasjuttude illustreerimisele.