Millal tuleb kevad, ma ei tea...

Aleksei Fjatjanov, kes läbis Suure Isamaasõja, ütles, et "kirjutas luuletusi, mida tundis rind; artikleid, mida tundis armee; laule, mida tundis ja laulma hakkas Nõukogude Liit". Koos tuntud heliloojate V. Solovjovi-Sedõi ja B. Mokrousoviga loodi siiani kõigile armsad "Ööbikud", "Päikeseline heinamaa", "Sinu trepil", "Me ei ole ammu kodus olnud", "Kus te nüüd olete, sõbrad- kaaslased?", "Rändlinnud", "Tee, tee"… Laulud A. Fjatjanovi luuletustele kõlasid rohkem kui 15 filmis, nende seas "Taevane tihe", "Kevad Zarechnõi tänaval", "Sõdur Ivan Brovkin". Neid esitatakse raadioeetris, kontsertidel ja pereringis. Poeedi luuletused võluvad oma südamlikkuse, headuse, vene sõna ilu, selle selguse ja lihtsusega. Rahvas on juba ammu neid enda omadeks tunnustanud ja vahel ei mäleta isegi, kes nende ridade autor on. Käesolevasse luulekogusse on koondatud parimad teosed A. I. Fjatjanovilt.