Pimedus

Nobeli auhinna laureaadi José Saramago romaanid on täidetud metaforidega. Nende kaudu saab end tundma õppida, nagu ka tarot kaardide kaudu. Nullhaige saab äkki pimedaks, peatudes fooris. Hooliv kodanik viib ta koju ja varastab auto. Järgmine päev kontrollib arst pimedate silmi ja ei saa aru, mis põhjus on. Mõne tunni pärast tabab valge pimedus varast, seejärel arsti ja siis kõiki, kes nendega kontaktis olid. Pandeemiat ei saa peatada. Ainult arsti naine ei kaota nägemist. Aga see on needus, mitte õnnistus. Ta näeb, kuidas inimesed kaotavad inimsuse, kuidas mustus neelab linna ja kuidas lootusekiir pilkudest paistab… Moraalne pimedus muutub füüsiliseks pimeduseks. Kirjaniku autori stiil – otsekõne, hüüumärkide ja küsimärkide puudumine – paneb lugeja kaotama harjumuspäraseid suundi ja allegoorilises mõttes sukelduma pimedusse.