Murakadest vein

„Hoia suve peos, vala suve klaasi, täiesti pisikesse, loomulikult, sest lastele kuulub väike neelamine kibedusega; maitska suve klaasist — ja su verdes muutub aasta aeg.“ Noor Douglas sukeldub pea ees suvesse 1928. aastal. Teda ootab salapärane org, kus peitub Kodutu. Koos noorema vennaga püüab Douglas päästa nõida Taro. Vana kolonel Fryley muutub ajamasinaks ja viib poisid rännakule oma nooruse päevadesse. Naabri garaazhis uriseb vaikselt Õnne Masin ja Douglase hinges küpseb veendumus, et eakad inimesed ei ole kunagi olnud lapsed. Kõik need lood, nagu peotäis murakaid. Nendest tegi Bradbury terava veini, pani selle raamatusse ja seadis selle riiulisse, et õige hetkedel saaks igaüks tunda suve ja elu maitset.