Me sarnaneme oma sugulastele mitte ainult oma nina või kõrvade, vaid ka harjumuste, lemmiklausete ja käitumise poolest. Ja see on loomulik – meie keskkond ja kasvatus teevad meist selle, kes me oleme. Lugudes meenutab autor oma perekonda ja lapsepõlve: kuidas...
ta oli moes oma ema mütsis, kuidas tema vanaema korraldas potentsiaalsele peigmehele “pruudinäitusi”, kolimist, esimesi sündsusetuid raamatuid ja juba täiskasvanud elu. oli ikka koht vanaema põletatud pannkookidele ja tema allkirjale "Ära vaata teda, ta on väärtusetu." Need lood sisaldavad kogu elu, naljakaid ja ettearvamatuid, mõnikord solvavaid ja naljakaid, kuid väga reaalseid.
Me sarnaneme oma sugulastele mitte ainult oma nina või kõrvade, vaid ka harjumuste, lemmiklausete ja käitumise poolest. Ja see on loomulik – meie keskkond ja kasvatus teevad meist selle, kes me oleme. Lugudes meenutab autor oma perekonda ja lapsepõlve: kuidas ta oli moes oma ema mütsis, kuidas tema vanaema korraldas potentsiaalsele peigmehele “pruudinäitusi”, kolimist, esimesi sündsusetuid raamatuid ja juba täiskasvanud elu. oli ikka koht vanaema põletatud pannkookidele ja tema allkirjale "Ära vaata teda, ta on väärtusetu." Need lood sisaldavad kogu elu, naljakaid ja ettearvamatuid, mõnikord solvavaid ja naljakaid, kuid väga reaalseid.