Kadunud armastuse päevik

“Ema suri täna hommikul ja esimest korda elus tegi ta mulle haiget...” Üle kahe aasta püüdis Eric-Emmanuel Schmitt mõista ja aktsepteerida mõeldamatut: tema sünnitanud naise äkksurma. Need leheküljed räägivad tema "õnnevõlast": pikast ja kibedast võitlusest kurbusega. Lohutamatuks jäämine oleks tema ema reetmine: see õrn, särav naine andis talle elurõõmu, kunstikire, huumorimeele ja, mis võib-olla kõige tähtsam, rõõmu kummardamise. Eric-Emmanuel Schmitt on maailmakuulsus, Goncourti auhinna ja paljude teiste auhindade võitja. Tema romaani "Oscar ja roosa daam" nimetasid lugejad raamatuks, mis muutis nende elu koos Piibli, "Väikese printsi" ja "Kolme musketäriga". Tema raamatuid on tõlgitud viiekümnesse keelde ja Prantsusmaal avaldatakse igal aastal pool miljonit eksemplari. "Kaotatud armastuse päevikus" mõtiskleb Schmitt valu ületamise ja võitmise kaudu selle üle, mis juhtub meiega, kui kaotame lähedase ja lakkame olemast oma vanemate lapsed.