Kümme värvilist illustraatsiooni kunstnik Dmitri Andreevalt Arrakis kaardid esikaanel ja tagakaanel Posteri tagaküljel superkaane Üks kultuuriliselt kõige olulisemaid teaduslik-fantaasia romaane kõigist aegadest ja rahvastest
Frank Herbert (1920—1986) suutis kirjutada palju, kuid ajalukku jäi ta peamiselt kui „Düüne“ eepose autor. Võib-olla kahekümnenda sajandi kõige kuulsam...
fantaasia saaga, saaga, mis on tõlgitud kümnetesse keeltesse ja saavutanud üle kogu maailma miljoneid fänne. Kõige autoriteetsem teaduslik-fantaasia ajakiri „Locus“ tunnustas „Düünt“, eepose esimest romaani liivaplaneedist, parima teaduslik-fantaasia romaanina kõigist aegadest ja rahvastest. „Düünis“ suutis Frank Herbert teha võimatut — luua omalaadne „kaug- tuleviku kroonika“. Ja mitte kunagi teaduslikus fantaasias ei ole olnud tuleviku kujutamist, mis oleks olnud eredam, reaalsem, võimsam ja originaalsem.
Kümme värvilist illustraatsiooni kunstnik Dmitri Andreevalt Arrakis kaardid esikaanel ja tagakaanel Posteri tagaküljel superkaane Üks kultuuriliselt kõige olulisemaid teaduslik-fantaasia romaane kõigist aegadest ja rahvastest
Frank Herbert (1920—1986) suutis kirjutada palju, kuid ajalukku jäi ta peamiselt kui „Düüne“ eepose autor. Võib-olla kahekümnenda sajandi kõige kuulsam fantaasia saaga, saaga, mis on tõlgitud kümnetesse keeltesse ja saavutanud üle kogu maailma miljoneid fänne. Kõige autoriteetsem teaduslik-fantaasia ajakiri „Locus“ tunnustas „Düünt“, eepose esimest romaani liivaplaneedist, parima teaduslik-fantaasia romaanina kõigist aegadest ja rahvastest. „Düünis“ suutis Frank Herbert teha võimatut — luua omalaadne „kaug- tuleviku kroonika“. Ja mitte kunagi teaduslikus fantaasias ei ole olnud tuleviku kujutamist, mis oleks olnud eredam, reaalsem, võimsam ja originaalsem.