Frankenstein

See on hirmutav ja sünge lugu geniaalsest teadlasest ja tema kohutavast loomingust.
Victor Frankenstein mõistis elu loomise saladust ja õppis elustama elutut ainet. Ta unistas surma võitmisest ja lõi koletise, mis koosnes surnukeha osadest. Kuid kuulsuse ja tunnustuse iha viis... kohutavate tragöödiateni...
Romaani "Frankenstein, või kaasaegne Prometeus" (1818) idee ja esimesed episoodid tekkisid improviseerimise kaudu antud teema ümber — hirmsate lugude kirjutamine, mille algatas lord Byron Šveitsi Diodati villast suvel 1816, ning peategelase loodud koletise kuju ilmus autorile — kaheksateistaastasest inglannast Mary Shelly'le — öös unenäos. Kuid vaatamata noore ea ja peaaegu juhuslike asjaolude tõttu raamatu loomisel, pidi "Frankenstein" saama riikliku ja ülemaailmse kirjanduse sündmuseks. Klassika teaduslikus fantaasias, romantilise gooti meistriteos, originaalne filosoofiline romaan, kaasaegse kultuurilise mütoloogia märgiliste kujundite allikas — sellised pole sugugi kõik levinud määratlused sellest muljetavaldavast kirjanduslikust debüüst.
Autori mõeldud traagiline süžee on tootnud hulgaliselt jäljendusi, kohandusi ja jätkude — kunstlikus proosas, dramaturgiase ja teatris ning muidugi ka kinos.