Meie

Märgilise romaani, millest ametlikult algab antiutopiate žanri eksistents. Romaan võrdsest ühiskonnast, kus inimisiksus on vähendatud numbriks. Kõik on ühtne — riided ja korterid, mõtted ja tunded. Peret ega muid sidemeid pole... Aga kas on võimalik inimkehast välja juurida vabaduseihalus, kuni ta jääb inimeseks? Raamatusse on kaasatud ka lugu „Jumala piits“, muinasjutud ja jutustused aastatel 1914–1935.