Naer Rooma Vanaajal. Kuidas nalja tehti ja mille üle naerdi Igaveses linnas
Mille üle naljatati iidsetes roomlastes? Mis tekitas neis «iroonilisi naeratusi» või sundis neid «naerust maha rulluma»? Millist rolli mängisid naljad keiserlikus õukonnas, gladiaatorite areenidel ja isegi kohtus? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiab lugeja vastused käesolevast väljaandest. Mary Beard, tuntud...
briti spetsialist Vana-Rooma alal, uurib ühte kõige intrigeerivamat ja keerulisemat probleemi — naeru kultuuri. Tuginedes laiale allikate ringile — alates surematust «Bucolics» Vergiliuselt ja provokatiivsest romaanist Apuleiuselt «Kuldne eesel» kuni vanima anekdootide kogumiseni «Philogelos» ja terava mõistusega traktaadini Makrobiuselt «Saturnaliae», — tutvustab autor lugejale iidse rooma huumorit, püüdes vastata peamisele küsimusele: kas me suudame kunagi tõeliselt mõista roomlaste nalju? Väljaanne on suunatud ajaloolastele, klassikalistele filoloogidele ja laiemale lugejaskonnale, kes on huvitatud antiikaja kultuurist.
Mille üle naljatati iidsetes roomlastes? Mis tekitas neis «iroonilisi naeratusi» või sundis neid «naerust maha rulluma»? Millist rolli mängisid naljad keiserlikus õukonnas, gladiaatorite areenidel ja isegi kohtus? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiab lugeja vastused käesolevast väljaandest. Mary Beard, tuntud briti spetsialist Vana-Rooma alal, uurib ühte kõige intrigeerivamat ja keerulisemat probleemi — naeru kultuuri. Tuginedes laiale allikate ringile — alates surematust «Bucolics» Vergiliuselt ja provokatiivsest romaanist Apuleiuselt «Kuldne eesel» kuni vanima anekdootide kogumiseni «Philogelos» ja terava mõistusega traktaadini Makrobiuselt «Saturnaliae», — tutvustab autor lugejale iidse rooma huumorit, püüdes vastata peamisele küsimusele: kas me suudame kunagi tõeliselt mõista roomlaste nalju? Väljaanne on suunatud ajaloolastele, klassikalistele filoloogidele ja laiemale lugejaskonnale, kes on huvitatud antiikaja kultuurist.