Kuidas on elada, kui oled kõige tavaline, mitte millegagi silmapaistev kaelkirjak. Kuid veelgi raskem on, kui oled ebatavaline kaelkirjak, kes ei sarnane kellelegi. Hea, et me kõik oleme erinevad, muidu oleks igav. Ja hea, et me oskame sõbraks olla.
Rupert on kõige tavaline kaelkirjak, kes käib metsloomade koolis. Ühel päeval ilmub tema klassi uus õpilane – valge kaelkirjak Blanka. Rupert on hämmastunud uue tulija imelise värvi üle ja tahab igal juhul talle meeldida. Aga mis selleks vajalik on? Niger, nagu elevandil? Tiivad, nagu papagoi? Või ehk lõviharjas? Blanka salaja unistab saada kõige tavalisemaks kaelkirjakuks. Loomad kohtuvad gepardi sünnipäeval, kus neid ootab suur üllatus, mis kõik omale kohale seab.
„Kuna ma seda raamatut kirjutasin, jõudsin tunda end kõigi kangelaste seas vaheldumisi, ainult elevandi osas ei saanud see välja. Aga kui näiteks siduda sobiv ninasarvik… Kuidas arvate, kas siis õnnestub?“ Olga Vassiljeva
