Sõna Igorite väe kohta

„Sõna Igorite väe kohta“ — üks vanimaid mälestisi Muinas-Vene kirjandusest. Teksti archaicus ei võimalda usaldusväärselt kindlaks teha ei kirjutamisaega ega isegi autorit. Olemas olles ainulaadne näide iidse aja kirjanduslikust loovusest, on „Sõna“ tähelepanuväärne sõnavara mitmekesisuse, kunstilise väljenduse vahendite rohkuse, rahvaluule motiivide ja ajalooliste faktide põimumise poolest. See on sündmusterohke, emotsionaalne teos, mille süžee räägib iidse Vene prints Igorite väe marssimisest vaenulike polovetside hõimude vastu. Ja kuigi Igori kampaania ei olnud õnnelik, on tema tegu veel siiani meeles. Antud väljaandes on „Sõna Igorite väe kohta“ tekst esitatud kolmes variandis: originaal iidse vene keele tekst ja kaks tõlget kaasaegsesse vene keelde. Esimene selline tõlge tehti väljaandjate poolt krahv Aleksei Ivanovitš Musin-Pushkin (1744–1817) juhtimisel 1800. aastal. Tänu nende põhjalikule tööle sai „Sõna Igorite väe kohta“ laialdaselt tuntuks toona lugeda armastava publiku seas. Edasi tõlgiti „Sõna“ korduvalt uue väljaandmise käigus. Selle hulgas pälvis erilist kiitust Nikolai Alekseevitš Zabološki (1903–1958) tõlge, silmapaistev luuletaja ja tõlkija, Nõukogude Kirjanike Liidu liige. Zabološki suhtus „Sõna“ tekstisse austusega, nimetades seda „meie iidse hiilguse katedraaliks“, imeks, mis on jõudnud meie päevadesse pärast mitmeid sajandeid. Tšukovski märkis, et Zabološkile õnnestus oma tõlkes säilitada originaali poeetilisus ja võlu.